Vaagnavalu füsioteraapia
Esmane visiit 60min - 65€
Korduv visiit 45min - 45€
Vaagnavalu all mõistetakse valu, mis lokaliseerub naba ja puusade vahelises piirkonnas: alakõhus, alaseljas, ristluus, tuharates ja vaagnas. Vaagnavalu on väga lai mõiste ja hõlmab mitmeid probleeme.
Rasedusaegne vaagnavalu/sümfüüsi valu
Rasedusaegne vaagnavalu on sage nähtus, mida seostatakse rasedusaegsete füüsiliste ja hormonaalsete muutustega. Raseduse ajal tekkiv valu ja ebamugavus võib tunda anda häbemeliiduse ehk sümfüüsi piirkonnas, alaseljas, tuharas, lahkliha ja reite piirkonnas.
Rasedusaegse vaagnavalu ärritavateks tegevusteks on:
- kõndimine,
- trepist üles-alla liikumine,
- ühel jalal seismine,
- voodis külje pööramine,
- jalgade lahku viimine (nt autost välja tulek).
Üldiselt möödub rasedusaegne vaagnavalu pärast sünnitust, kuid füsioterapeudi nõu ja harjutustega on võimalik sümptomeid raseduseajal leevendada. Kui sünnitusjärgselt sümfüüsi ja vaagna piirkonna valud paari kuu jooksul ei leevene, on soovitatav konsulteerida füsioterapeudiga.
Õndraluu valu
Õndraluu valu ehk sabakondi valu esineb naistel 5 korda sagedamini kui meestel. Statistilisuse erinevuse üheks põhjuseks on sünnitamine. Sünnitusel võivad vaagna piirkonnas lihased ja sidemed ülemäära venida, mille tagajärjel tekib sabakondi valu ja ebamugavus. Instrumentaalselt abistatav sünnitus tangide või vaakumiga soodustab samuti vaagna piirkonna ülemäärast venitust ja ka rebendite teket.
Sageli on sabakondi valu põhjustajaks väline trauma, näiteks kukkumine, tugev löök või pikaajaline istumine. Pikaajaline sundasendites istumine, eriti kõva või kitsa tooli peal, tekitab õndraluule ülemäärast survet. Ka liigne kehakaal soodustab sabakondi valu tekkimist. Kõhn kehaehitus võib samuti olla riskifaktoriks, kuna istumiseks vajalikku „pehmendust“ ei ole piisavalt. Mittetraumaatiline sabakondi valu võib olla põhjustatud eaga kaasnevatest degeneratiivsetest muutustest, põletikulistest haigustes või õndraluu anatoomilisest ehitusest/kujust.
Krooniline vaagnavalu
Krooniline vaagnavalu on keeruline valusündroom, mis võib tekkida mitmete probleemide/tüsistuste tagajärjel ning häirib igapäevaseid toimetusi ja elukvaliteeti. Kroonilise vaagnavalu all mõistetakse valu, mis on kestnud vähemalt kuus kuud.
Kroonilise vaagnavalu tekke riskifaktoriteks on günekoloogilised, uroloogilised, seedetrakti ja lihas-skeletisüsteemiga seotud probleemid.
Sagedasemad põhjused on:
- endometrioos/adenomüoos,
- vaagnavarikoos,
- vulvodüünia, vaginism,
- operatsioonijärgsed liited,
- muud günekoloogilised põhjused (tsüstid, emakamüoom jne).
- interstitsiaalne tsüstiit – valuliku põie sündroom,
- kroonilised põiepõletikud,
- ärritunud soole sündroom,
- kõhukinnisus,
- põletikuline soolehaigus (Chroni tõbi),
- degeneratiivsed muutused,
- neuropaatiad,
- närvi pitsumine.
Lisaks mõjutavad kroonilist vaagnavalu psühhosomaatilised tegurid:
- depressioon,
- stress,
- ärevus,
- unehäired,
- väärkohtlemine.
Kroonilise vaagnavalu põhjuse välja selgitamine on keeruline ning sageli selget põhjust ei leitagi. Füsioteraapia eesmärgiks on leevendada sümptomeid ja tagada parem elukvaliteet. Vaagnavalu füsioteraapia on individuaalne ja terapeutilised meetodid valitakse vastavalt probleemidele.