Kõhu sirglihase lahknemine ehk diastaas

Pärast sünnitust kogeb nii mõnigi naine, et ettevõlvuv kõht ei taha ära kaduda ja raseduseelse vormi taastamine on oodatust raskem. Üheks taastumist pikendavaks põhjuseks võib olla diastaas. Kõhu sirglihase lahknemine ehk diastaas on nähtus, mille korral kahe kõhu sirglihase vahel olev sidekoeline valgejoon laieneb ja lihaskimbud venituse tagajärjel lahknevad. Tegemist on sidekoelise ühenduse nõrgenemisega, mistõttu väheneb kõhu eesseinas tugi siseorganitele. Diastaasiks loetakse lahknemist, mis on suurem kui 2cm ehk umbes kaks sõrme.

Diastaasi esineb ka lastel, meestel ja mittesünnitanud naistel, kuid peamiselt on tegemist siiski sünnitanud naiste murega. Sarnaselt vaagnapõhjalihastega, saab ka kõhu eessein raseduse ja sünnitusega suure koormuse. Raseduse ajal kõhu suurenemisega tekkiv diastaas on probleem, mis võib muret valmistada kuid ja aastaid pärast sünnitust.

Erinevate uuringute kohaselt esineb viimasel trimestril teatud ulatuses kõhulihaste lahknemist peaaegu kõigil rasedatel. Paranemine sünnitusjärgselt toimub spontaanselt esimese paari kuu jooksul. Kui diastaas siiski püsib, on soovitatav kõhulihaste funktsiooni taastamiseks pöörduda naiste tervisele spetsialiseerunud füsioterapeudi poole.

Taastumine on individuaalne ja tõsiasi on see, et kõik naised oma täielikku sünnituseelset vormi tagasi ei saa. Kõhu venitusest taastumine on paljuski geneetiliselt määratud ja sõltub elastsete kiudude osakaalust sidekoes. Rolli mängib ka vanus, kehakaal, korduv rasedus, mitmikrasedus, üldine füüsiline vorm ja treenitus. Kui jõutreeninguga on võimalik oma lihaseid vormida, siis üleliigsest nahast aitab teatud juhtudel vabaneda vaid kirurgiline lähenemine.

Diastaas ei ole kindlasti vaid esteetiline probleem. Kõhu eesseina funktsiooni häirumist seostatakse ka seljavalude, vaagnavalude, uriinilekete, allavaje, kõhukinnisuse ja isegi hingamisraskustega. Vastuvõtule tulevate naiste põhiliseks kaebuseks diastaasi korral on ettevõluv ja lodev kõht. Sageli ei osata oma selja- ja vaagnavalusid või vaagnapõhja probleeme üldse diastaasiga seostadagi. Kui naiste jaoks on suurim mure kõhu välimus, siis füsioterapeudi jaoks on oluline tagada kõhu eesseina funktsionaalsus, et ennetada ja leevendada sünnitusjärgseid vaevuseid. Olulisel kohal on ka nõustamine ja juhendamine, et naised oskaksid peale sünnitust teadlikult treenida ja probleeme ennetada.

Õigete harjutuste ja juhendamisega on võimalik parandada nii kõhu väljanägemist kui funktsionaalseid probleeme. Tulemuste saavutamiseks on oluline regulaarselt treenida. Esmaste baasharjutustega, hingamise ja süvalihaste aktiveerimisega, võib alustada juba esimese paari kuu jooksul pärast sünnitust. Kuigi tahe oma figuur kiirelt taastada on suur, on soovitatav tavapäraseid treeninguid vältida 6-8 nädalat pärast sünnitust. Diastaas võib süveneda ka sünnitusjärgselt perioodil, mistõttu ei tasu üle pingutada ebaergonoomiliste ja koormavate igapäevaste tegevuste ja harjutustega. Esimesed paar kuud võib lisatoeks kasutada ka elastsed bandaaži – tugivööd. Edasine treening peaks olema progresseeruv ja jõutreeningut võiks teha vähemalt 3-5x nädalas. Oluline on tähelepanu pöörata ka oma elustiilile: toitumine, uni/puhkus, stress ja üleüldised liikumisharjumused. Füsioterapeut saab anda nõu ja soovitusi, kuid igaühe enda motivatsioon ja järjepidevus on see, mis teraapia tulemuslikuks teeb.

Kuidas kontrollida diastaasi?

Soovitatav on jälgida oma kõhtu igapäevastel tegevustel või kõhulihaseid pingutavatel liigutustel (istesse tõus, selili asendis jala/jalgade tõstmine vms). Diastaasi korral võlvub kõht keskjoonele kolmnurkselt ette. Märgata võib ka lohu tekkimist keskjoonele.

Kas tavapäraseid kõhulihaste harjutusi võib teha?

Diastaasiga võib teha kõiki harjutusi vastavalt oma treenitusele ja lihastunnetusele. Äsja sünnitanud naine ei ole valmis istesse tõusudeks või planguks, sest kõhulihaste taastumine toimub järk-järgult. Harjutused peavad olema kooskõlas hetke võimekuse ja füüsilise vormiga. 

Millal alustada intensiivsemate treeningutega (jõusaal, rühmatrennid, jooksmine)?

Hea soovitus on oodata, kuni sünnitusest on möödunud minimaalselt 12 nädalat. Varem treeningutega alustades või probleemide ilmnemisel (valu, lekked, ebamugavustunne) on soovitatav konsulteerida füsioterapeudiga.

Kõhu sirglihase lahknemist on võimalik ravida sõltumata vanusest ja sellest, kui palju sünnitusest on möödunud. Füsioterapeut aitab kontrollida diastaasi esinemist ja ulatust. See on oluline, et vältida diastaasi ja sellega kaasnevate probleemide süvenemist sünnitusjärgsel perioodil või järgnevate rasedustega.